Stanislav Majevski 8. iseseisev töö

~ veebiarendussite ~ Leave a comment

1.Vali välja ja loe läbi vähemalt 2 e-poe või korraliku veebisaidi või veebirakenduse kasutustingimused (nimetatakse ka ostutingimused, privaatsuspoliitika, ostuinfo, tingimused …) – kogu õiguslik osa, mis on lehega seotud; 

Minu valik: Rahvaraamat ja Apollo e-pood

2. Lühidalt too välja ja võrdle väga lühidalt nendes käsitletavat infot, võid kasutada ka tabelit/loetelu; 

Kõige suurem üllatus oli see, et neil on samad kasutustingimused. Samad sõnad, sama järjekord.

Ok, üks erinevus ma leidsin!

Tellimuste kohaletoimetamine järgneval tööpäeval kehtib, kui tellimus on esitatud enne kella 14:00 (Apollo) , 15:00 (Rahvaraamat)

3. Too välja sinu arvates vastuolulised punktid kui oli selliseid;

Kõik tundub loogiline.

4. Avalda arvamust, kui tähtsad on veebisaitide kasutustingimused Sinu, kui kasutaja jaoks?

Ütlen nii, et see oli minu esimene kord, kui ma nii põhjalikult lugesin kasutustingimused.  Arvan, et inimesed loevad ainult siis, kui neil tekivad probleemid/mured.

Viide ülesandele

Stanislav Majevski 7. iseseisev töö

~ veebiarendussite ~ Leave a comment

Lisasin Google Analytics. Selleks oli vaja minna https://analytics.google.com/ . Seal tuleb lisada oma veebilehe aadress. Sulle genereeretakse Script mis tuleb lisada header.php’sse.

Heatmap

Paigaldasin oma lehele heatmap‘i ja kasutasin selleks hotjar veebirakendust. Tegin endale kasutaja ning lisasin veebilehe domeen. Samamoodi nad andsid Skripti mis oli vaja kopeerida header.php’sse.

Viide ülesandele

Stanislav Majevski 5. iseseisev töö

~ veebiarendussite ~ Leave a comment

Template: Parallax One – https://themeisle.com/themes/parallax-one/?ref=4560

Mugav ja lihtne muuta sisu. Ainuke mure mis tekis oli see, et footer’i sisu tuli muuta läbi koodi. Viimased muudatused tehtud juunis 2017, tähendab, et supportitakse korralikult. Mobiili sõbralik. Veebilehe taustapilt on võetud saidilt pexels.com.

3 viisakat tasuta kujundusmalli:

  1. Coeur:  https://wordpress.org/themes/coeur/

100% Responsive. Annab paigaldada e-commerce plugin, ehk annab võimaluse teha e-pood.

2. Zerif Lite: https://justfreethemes.com/zerif-lite-free-wordpress-theme/

Minu arust see template sobib hästi kui sa tahad teha portfoolio. Zerif on lihtsam muuta kui eelmine template. Kahjuks, tal on oma piirangud. Sa pead ostma PRO versioon. Näiteks – Section Reordering, aga arvan et läbi koodi see ei ole raske teha.

3. ColorMag: https://themegrill.com/blog/free-wordpress-themes/

Sobib hästi kui sa tahad teha näiteks uudisteportaali. Samuti on lihtne muuta sektsioonid. Mobiil sõbralik.

 

Kokkuvõtte: Tänapäeval on suur konkurents turul. Raske leida template, mis on halvasti tehtud. Ja soovituslik ikka osta, kuna free versioonil on oma piirangud.

 

Viide ülesandele

Stanislav Majevski 4. iseseisev töö

~ veebiarendussite ~ 1 Comment

 

Valisin CMS – WordPress.

Kuna ma kasutasin eelmisel aastal ära DigitalOcean’i ja Namecheap’i tasuta krediidi, siis mul võttis kaua aega, et leida tasuta hostingu ja domain.

  • Hosting: GetLark – 3 kuud tasuta, aga on piirangutega, näiteks ei ole SSH  liigi

Link: https://getlark.com/

  • Domain: Freenom – kuni 12 kuud tasuta, võib valida:
    • .tk
    • .ml
    • .ga
    • .cf
    • .gq

Suur pluss on see, et sul ei pea olema krediitkaart.

Link: http://www.freenom.com/en/index.html

Turvalisus:

  • .htpaccess ja .htpasswd (htaccesstools, puudub).

Kaua võttis aega, et aru saada mis ma teen valesti. Probleem oli sellest, et ma .htaccess’is valesti kirjutasin .htpasswd asukoha. Ma panin  /home/public_html/veeb.ml/wp-admin/.htpasswd, aga tegelikult oli vaja /home/mljmltwt/public_html/veeb.ml/wp-admin/.htpasswd. Aus öeldes ma ei tea kust “mljmltwt” tuleb. Selleks, et leida õige asukoht, ma kasutasin php funktsioon “dirname(__FILE__)” (htaccesstools, puudub).

  • SSL sertifikaat

Lisasin SSL sertifikaat. GetLark veebilehes seda on lihtne teha, aga kahjuks tehnilisel põhjusel https neil praegu ei tööta. Saime supportist kiri, et arendajad lahendavad seda probleemi.

(creatememe, puudub)

Allikad:

htaccesstools. (puudub). Password Protection with htaccess. Loetud aadressil http://www.htaccesstools.com/articles/password-protection/

htaccesstools. (puudub). How to find the full path to a file using PHP. Loetud aadressil http://www.htaccesstools.com/articles/full-path-to-file-using-php/

creatememe. (puudub). You made a WordPress webpage? Tell me more about how bad ass a programmer you are. http://creatememe.chucklesnetwork.com/memes/54749/you-made-a-wordpress-webpage-tell-me-more-about-how-bad-xxx-a-pr/

Viide ülesandele

Stanislav Majevski 3. iseseisev töö

~ veebiarendussite ~ 1 Comment

CMS (ingl. Content Management System) – lühend, mille otsetõlge on sisuhaldussüsteem.

Sisuhaldussüsteem on veebilehe “mootor”, millel baseeruvad kõik kodulehe funktsioonid. See sisaldab endas mooduleid, tekstiredaktorit ja kõike muud tarvilikku, mida on vaja kodulehe reaalajas administreerimiseks.

Millist sisuhaldussüsteeme valida? See oleneb, milline leht teile vaja, näiteks kas kodulehte või e-poodi. Erinevatel CMS’il on omad plussid ja miinused.

(IThooldus, kuupäev puudub)

Valisin WordPress ja Drupal võrdlemiseks:

WordPress’i +

  • Kõige populaarsem CMS
  • Lihtne paigaldada
  • Suur template ja plugini valik
  • SEO sõbralik
  • Mugav admin panel

WordPress’i –

  • Suur kogus mitte kvaliteetseid template’id
  • Suur koormus serverile
  • Dubleerib lehed ja pildid

(pro-wordpress, 2015)

Drupal +

  • Sobib iga tüübi lehele
  • Suur inglise ja vene kommuun

Drupal –

  • Ei soovitatav algajatele
  • Ei ole kasutus sõbralik, nagu WordPress
  • Laeb lehed aeglasemalt kui WordPress

(Goldserfer, kuupäev puudub)

Minu valik:

Muidugi see oleneb projektist, aga mu valik on WordPress. Proovin seletada miks…

Esiteks see sobib algajatele, kuna lihtne paigaldada. Teiseks on admini paneel mugav. Positiivne on ka, et leodub palju veebilehe kujundusmalle, nii tasuta kui tasulisi. Kuna tegu on kõige populaarsema CMS-iga, siis on selle kohta leida palju infot ja õpetusi.

Kasutatud allikad:

IThooldus. (kuupäev puudub). Mis on kodulehe sisushaldussüsteem ehk administreerimisliides? Loetud aadressil http://www.ithooldus.ee/kusimused-ja-vastused/mis-on-kodulehe-sisuhaldussuesteem-ehk-administreerimisliides

Blogboom. (kuupäev puudub). Несколько причин, почему я выбираю WordPress. http://ab-w.net/blogboom/index.php/blogi-na-wordpress/83-neskolko-prichin-pochemu-ya-vybirayu-wordpress

pro-wordpress. (2015). Преимущества и недостатки Вордпресс. http://pro-wordpress.ru/poleznoe/preimushhestva-i-nedostatki-vordpress.php

Goldserfer. (kuupäev puudub). Достоинства и недостатки Drupal как CMS. http://goldserfer.ru/cms-drupal/dostoinstva-i-nedostatki-drupal-kak-cms.html

Viide ülesandele

Stanislav Majevski 2. iseseisev töö

~ veebiarendussite ~ 1 Comment

Tunnis arutasime rühmaga, mis küsimusi peaksime enda kliendilt küsima, kes tahab endale veebilehte. Küsimused pidid olema pigem üldisemad, kuna oli vaja koostada ainult kaheksa  tükki.

  1. Mis on veebilehe eesmärk?
  2. Milline oleks keskmise kliendi vanus/sugu/rahvus?
  3. Kui oluline on unikaalne disain?
  4. Kes haldab sisu?(Klient ise/arendaja)
  5. Kui palju on vaja tehnilist tuge peale veebilehe välja andmist?
  6. Kas domeen/veebimajutus on olemas, kui ei siis kui palju nõus maksma aastas?
  7. Kas on vaja, et leht oleks mobiilisõbralik?
  8. Kui suur on eelarve?

Oma poolt võin lisada küsimused:

  1. Kes on teie konkurendid?
  2. Kas te teate veebilehti mis kasutavad teile sobivat kujundust?

Teema mis on väga oluline on see, et kuidas kliendist raha küsida. Kas arendaja peab ise ütlema palju see maksab või pigem klient määrab seda? Proovin teha uuring selle kohta.

Tavaliselt arendaja ise määrab hind, aga ta peab põhjendama seda.

Võib tuua sellised kriteeriumid:

  • Disain on unikaalne või mitte
  • Mis funktsionaalsused on: Google maps, SEO, foorum ja jne
  • Kaua aega  läheb arendamisega
  • Portfoolio, ehk kogemus suurendab hinda

Suhtlemine kliendiga on ka väga oluline aspekt: [1]

  • Emailile tuleb kiiresti vastata. Ideaalne – 1, 2 tundi
  • Klient on nagu laps. Tuleb arvestada, et ta ei mõista IT-valdkonda, ehk tuleb talle seletada nagu lapsele. Kasutada väljendeid, millest tavainimene aru saab
  • Klient on su sõber. Suhtle temaga nagu sõbraga,  huumor ka tuleb kasuks
  • Küsimused tuleb ära numeerida, siis on madalam risk, et mõni küsimus vahele jääb
  • Mida teenus sisaldab. Kui sa põhjalikult seletad mis iga funktsioon teeb, siis klient saab aru, et tööd on palju
  • Koguaeg kontakteeru kliendiga. Isegi kui sul ei ole veel midagi näidata talle, kirjuta talle email, et sa aktiivselt üritad lahendada mõnda probleemi
  • Emotsioonid. Kui tellija läheb närvi, siis sa pead mõtlema, miks ta nii käitub ja ei pea vastama talle samamoodi agressiooniga
  • 24/7. Oluline et tellija võib arvestada, et sa oled alati kättesaadav

Üks meetod kuidas põhjendada oma hinnasoov: [2]

Tuleb lahti seletada palju aega sul võtab iga osa, näiteks:

  • Prototüüp  – 40 h, 400 EUR
  • Sisu valmistamine  – 40 h, 400 EUR
  • Disain – 67 h, 715 EUR
  • Markup – 53 h, 550 EUR
  • Programeerimine – 27 h, 300 EUR

Kokku: 2365 EUR

[1] alconost (08.07.2014), “20 заповедей качественного общения с клиентом”, loetud aadressil: https://habrahabr.ru/company/alconost/blog/229005/

[2] apikhtovnikov (23.05.2015), “Обоснование стоимости разработки сайта”, loetud aadressil: https://habrahabr.ru/post/289946/

Viide ülesandele

Stanislav Majevski 1. iseseisev töö

~ veebiarendussite ~ 1 Comment

How much a website should cost is a very generic question – it lacks specifics.It’s the same as if I were to ask you how much should a car cost?

Uh… well, can you be more specific?

What type of car do you want? – Does it need to be gas efficient? – What do you use it for? – What is your budget?

You can quickly see “how much does a car cost?” is actually quite a pretty complex question after all.

Just like budgeting for a car, the cost of a website is different to different people because everyone values the concept of “cost” in different ways.

– ( Wong C. , 2017 “How Much Should a Website Cost You? A Definitive Pricing Guide For You”)

Kui hakata teemasse süübima siis veebiarendajate pakutavaid hindu mõjutavad väga paljud eri faktorid (siinkohal ei räägi me veebisaidi enda iseärasustest ja kliendi seatud nõuetest) , näiteks  :

1.Kes teeb kodulehe (Kas kodulehe teeb üks või mitu inimest? Kas tegemist on firmaga?Kui tegu on üksikisikuga siis kui palju on tal kogemust ning palju ta palka soovib saada oma töö eest? )

2.Milliseid vahendeid kodulehe valmistamiseks kasutatakse? (Kas kasutatakse mõnda tasulist tarkvara? Kui aeganõudev on protsess antud vahendeid kasutades? )

3.Olenevalt funktsionaalsuste hulgast veebilehel, kui palju antud teenusepakkuja hinda lisab on väga individuaalne.

4.Kas isik/firma tagab ka peale töö valmimist mingid garantiid leheküle töökindlusele ning vajadusel ka uuendused?

Tegelikult aga taandub kõik ühele küsimusele :

5. Kas lõpptulemus on kliendi jaoks seda raha väärt?

Seega sõltub kõik kliendist ja sellest, mis piguga tema omale veebiarendajat otsib, kuna soovid ja maksevõime võivad kohati olla sama erinevad kui hinnad. Ja sellepärast saavad mõned veebiarendajad küsida kohati kõrgemat hinda. Kui nad konkurentsis püsivad siis järelikult teevad siiski midagi õigesti.

Vaadates, kui palju pakub Google mulle veebiarendajaid, arvan, et pakkuda midagi erilist ja innovatiivset on üsnagi keeruline. Pigem peaks esialgu kuni firma omale nime on teinud meelitama kliente hea hinna-kvaliteedi suhtega, pigem siis tehes soodsamaid kodulehti.

 

Viide ülesandele